SA.MET omandas Pärnus Raba tänaval Eesti esimese vesinikutankla arendusprojekti kinnistu

27.01.2020

Selle aasta alguses omandas AS SA.MET Pärnus Raba tänaval kinnistu, kuhu on plaanitud rajada Eesti esimene vesinikutankla. Arendusprojekt sai alguse 2016. aastal ja on sellest saadik pakkunud rohkelt kõneainet. Viimastel andmetel pidi vesinikutankla püsti saama 2019. aastaks, kuid lubatud tähtajaks tankla ei valminud. Sellegipoolest on kinnistul teostatud suures mahus ehitustöid. Paigaldatud on vaiad, rajatud on massiivne vundament, teed ja platsid ning loodud on vajalik taristu ja kommunikatsioonid tankla teenindamiseks.

AS SA.MET on tanklate ehitusega kokku puutunud juba ligi paarkümmend aastat, põhjalikumalt on tanklate valdkonnale keskendutud alates 2009. aastast. Kui seni on rajatud eeskätt bensiini- ja gaasitanklaid Eesti suurimate kütusemüüjate tellimusel, siis näeb SA.MET-i juht Janus Metsa tulevikku just vesinikus.

„Usume kindlalt, et tulevik on vesiniku päralt,“ ütles Janus Metsa. „Täna räägitakse palju elektriautodest, mis on küll energiasäästlikumad kui tavalist kütust tarbivad sõidukid, kuid elekter energiaallikana sobib eelkõige väiksematele autodele ja lühemate maade läbimiseks. Suuremad sõidukid nagu bussid, veoautod ja raskeveotehnika elektriga pikalt ei sõida ja nende tulevik saab ilmselt üsna pea olema vesinikul põhinev“, kommenteeris ta, tuues ühe eelisena veel välja, et kui elektriautot tuleb laadida tunde, siis vesiniku abil saab ka suurema sõiduki täis laadida kõigest minutitega.

Põhjus, miks vesinikutankla projekt esialgsel kujul ei õnnestunud, on ilmselt mitmete asjaolude kokkulangevus, arvas Metsa. Ühelt poolt hakati lahendama pakkumise poolt, enne kui selleks oli Eesti tasandil loodud tegelik nõudlus, mistõttu kadus erinevatel huvigruppidel sh investoritel julgus teemaga lõpuni kaasa minna. Teisalt vajab vesinikkütuse tootmine ja kasutuselevõtt kahtlemata jõulist riigipoolset tähelepanu ja doteeringut, sellest jäi hetkel aga vajaka. Ministeerium on küll välja öelnud, et nad näevad vesiniku rolli kasvu energiaallikana lähitulevikus, samas ei ole selles suunas astutud nii konkreetseid samme, kui seda on tehtud näiteks elektriautode osas. Euroopa Liidu tasandil nähakse aga vesinikus suurt potentsiaali, seda toetavad ka arengud roheenergias tervikuna ja riikidevahelised kokkulepped kliimaneutraalsuse osas, milles ühe meetmena nähakse ette just alternatiivkütuste kasutuselevõttu.

Pärnusse planeeritud vesinikutankla asukoht on logistiliselt ideaalne. Tankla kinnistu paikneb otse Via Baltika trassil ja selle vahetus läheduses on Fortumi elektri- ja soojuse koostootmisjaam ning Paikre prügila, kus 2019. aastal avati Eesti suurim päikesepark. Projekti järgi oli tankla kinnistule plaanis püstitada ka vesiniku tootmisjaam, milleks plaaniti elektrit hankida Fortumi biojaamast ja Paikre päikesepargist ning järgmise etapina hakata vesinikku tootma prügila biomassist ja reoveest.

Projekt on osa Euroopa Liidu üleselt väljaarendatavast transpordivõrgustikust, mis koosneb kaheksast kõrgtehnoloogilisest transpordikoridorist, neist ühena on plaanis rajada vesinikumagistraal ümber Läänemere. Projekti raames tehti koostööd ka Tartu Ülikooli keemia instituudiga. Projekti kogumaksumus on suurusjärgus 7-10 miljonit.

Raba tänava vesinikutankla oli omandamise hetkel faasis, kus järgmisena oleks pidanud paigaldatama tankla tehnoloogia. AS SA.MET teostas kinnistul betoonitöid. Hetkel on plaanis ehitusobjekt konserveerida, et rajatud ehitist säilitada, kuni selgub, kuidas projektiga edasi võiks minna. Teadaolevalt on Euroopa Liidule esitatud avaldus projekti pikendamiseks ja on mitmeid huvigruppe, kellega koostöös projektiga edasi liikuda plaanitakse. Selge on see, et vesiniku kasutuselevõtust energiaallikana saaks pikas plaanis kasu nii avalik sektor kui riik tervikuna. Vesinikkütust taastuvatest loodusvaradest tootes ei vabane keskkonda süsihappegaasi ja saadav kütus on ökoloogiliselt puhas, saastades keskkonda umbes kümme korda vähem kui bensiinil töötav sõiduauto.

Niisiis ootame huviga võimalikke tulevikustsenaariumeid ja loodame, et Eestis esimene omataoline vesinikutankla saab lähiajal teoks.

Kõik uudised