17.12.2020
Pärnu linnas Via Baltica ääres otsib uut omanikku ja investoreid perspektiivikas vesinikutankla arendusprojekt. Raba tänav 31 kinnistul on olemas eelprojekt ning kehtiv ehitusluba vesinikutankla ja tootmisjaama rajamiseks, samuti on väljastatud tehnilised tingimused ühisveevärgi, sademevee kanalisatsiooni ja elektriga liitumiseks.
Projekt on ainulaadne, sest ühtegi vesinikutanklat Eestisse seni rajatud ei ole. Lähim vesinikutankla avati 2020. alguses Riias, mida muuhulgas kasutab 10 vesinikul sõitvat trollibussi, mis igapäevaselt ühistranspordiliine teenindavad.
Et Eesti esimene vesinikutankla saaks teoks, soovime arendusprojektile leida uue omaniku ja eestvedaja. Oleme valmis läbi rääkima ka muude koostöövormide osas. Meie huvi on, et pikalt kavandatud vesinikutankla ja tootmisjaam saaksid lõpuks valmis ning avataks esimesena Eestis just Pärnumaal.
Pärnu on logistiliselt igati sobiv asukoht keskkonda säästva vesinikutankla rajamiseks. Siit liigub mööda strateegilise tähtsusega kaubaveo trass, mis ühendab lähimaid lennujaamu, Kesk-Euroopat ja Eestit ning siit edasi ka Soomet, samuti on Pärnu avatud merele ning siit läbi hakkab kulgema Rail Baltica.
Kliimaeesmärgid on järgmisel Euroopa Liidu rahastusperioodil suure tähelepanu all. Aastaks 2050 nähakse ette oluliselt suuremal määral taastuvenergia kasutamist, samuti heitgaaside vähendamist, mis peab muuhulgas tekkima läbi elektriautode suurema kasutuselevõtu ning raskeveokite ja busside ülemineku biokütusele.
Vesinikku peetakse tulevikukütuseks eelkõige just suurtele transpordivahenditele ja raskeveokitele, mis elektri jõul pikki kilomeetreid läbida ei suuda, ja selle kasutamine peab Euroopa Liidu kava kohaselt aina kasvama. Rohelisemaks saada soovivatel omavalitsustel ja ettevõtetel on selleks võimalik taotleda ka Euroopa fondidest täiendavat rahastust.
Pärnus Raba 31 asuvasse vesinikutankla arendusprojekti on juba investeeritud enam kui 850 000 eurot. Hetkel on arendusprojekt faasis, kus järgmisena oleks pidanud paigaldatama tankla tehnoloogia.
Objektile on paigaldatud betoonvaiad ja rostvärkid. Kandev põrandaplaat on teostatud 1/3 ulatuses. Rajatud on välistrassid ja -kommunikatsioonid (80%), teede ja platside killustikalused ning loodud elektrivõrguga liitumise valmidus. Läbi on viidud keskkonnamõju uuringud. Sel aastal sai pikendatud ka ehitusluba, mis annab tulevasele arendajale kätte olulised konkurentsieelised Eesti esimese vesinikutankla ja vesinikujaama rajamiseks.
Et vesinikutanklat vesinikuga varustada, oli Raba 31 kinnistul kavandatud hakata tootma rohelist vesinikku. Selle üheks eelduseks on tootmisprotsessis rohelise taastuvenergia kasutamine, milleks plaaniti projektis ära kasutada kinnistu vahetus läheduses asuva Paikre päikesejaama võimalusi.
Päikeseenergiast toodetavat elektrit plaaniti hakata kasutama elektrolüüsi seadmes vesiniku tootmiseks, kus tootmisprotsessi tulemusena eraldub veest vesinik ja hapnik. Sellisel tootmisprotsessil puuduvad kahjulikud heitmed. Toormena on kasutusel vaid vesi ja elektrienergia.
Tootmisjaama rajamisel oli plaanis kasutada vabalt välitingimustesse paigaldatavaid ja valmistaja tehases kokkupandud konteineri tüüpi elektrolüüsiseadmeid. Valitud vesinikujaama lahendus on optimaalne, arvestades tehnoloogia uudsust ja märkimisväärselt kiiret arengut.
Ainsad kapitaalsed rajatised kinnistul on seadmete vundamendid, teed, platsid ja kommunikatsioonid. Kogu tehnoloogia oli kavandatud mooduli tüüpi, monteerituna valmistaja tehases merekonteineritesse, mis kohapeal tõstetakse vundamendile ning ühendatakse sealse torustiku ja elektritoitega.
Projektile on võimalik küsida toetust ka Euroopa Liidust.
Näiteks algas 1. detsembril ELi innovatsioonifondi väiketaotlusvoor, mis on avatud 10. märtsini ja kus jagatakse kuni 100 miljonit eurot. Taotlusvooru oodatakse innovaatilisi kasvuhoonegaaside kogust vähendavaid projekte maksumusega 2,5–7,5 miljonit eurot, mille eesmärk on taastuvenergia, energia salvestuse, energiaintensiivse tööstuse ja süsiniku kinnipüüdmine, utiliseerimine ja ladestamine (CCUS).
Samuti tasub uurida Life-programmi, kus aastatel 2021–2027 jagatakse nelja alamprogrammi kaudu välja 5,4 miljardit eurot. Life-programmi eesmärk on soodustada üleminekut puhtale, ringluspõhisele, energiatõhusale, vähese koguse kasvuhooneheitgaaside ja kliimamuutustele vastupidavale majandusele, toetades niiviisi kestlikku arengut.
Ülevaade arendusprojektist
Kinnistu:
Asukoht:
Projekt:
Võimalused:
Arendusprojekti müügikuulutuse leiab kinnisvaraportaalist KV.ee
